Eesti rahvuslikud pulmakombed ja pulmatavad on teatud juba alates 19 sajandist. Alles siis sai alguse pulmade traditsioon. Alles 19. sajandi teisel poolel sai kiriklik abielu pulmakombeks. Abielu kõige olulisemaks sammuks oli usuõpetuse harjutamine. Pulmapidu oli väga tähtis sündmus.

eesti pulmakombed

Abielluda võisid täiskasvanuks saanud inimesed

Abiellumine oli ja jääb tänani inimelu kõige olulisemaks sündmuseks.

Abielu pulmad on saanud muistse külaseltsi tähtsaimaks peoks, mida tähistatakse pidulikult ja heldelt. Tänapäeval on küll inimeste elu muutunud ja selle tempo kiiremaks saanud, seega on abiellumise traditsioonid eelmise sajandi jooksul ka suuresti muutunud. Teistel Eestis elavatel rahvastel on ka oma pulmatraditsioonid.

Pärast noormehe täisealiseks saamist soovitati talle pereringis, kellega poeg abielluma peaks. Samuti seati eelistused ka pruudile, tulevase pruudi töö oli väga oluline. Kui ideaalne pruut oli leitud, läksid nad siis tüdruku juurde. Mõne päeva pärast tulid mõlema pere liikmed kokku pruudi juurde, tähistasid kihlumist ja leppisid kokku abielu tingimusi. Tavaliselt tähistasid nad pulma mõne nädala pärast.

Kosjade ja pulmade vahel pidi tüdruk aga paar päeva oma tulevases kodus töötama, et oma töökust tulevasele perele ka näidata. Pulmad olid vanadel aegadel üks suureimateks pidudeks läbi aegade. Reeglina kestis tähistamine 2–3 päeva, aga rikkaimates peredes toimus tähistati isegi ühe nädala jooksul. Reeglina sõltus pulmale kutsutud inimeste arv ka pere rikkusest ja võimalustest.

Samal ajal polnud pulmapeo korraldamine kõigil Eesti talupoegadel teostatav ning aitasid siis sugulased ja naabrid neid. Enne tähistamist olid ka aktiivsed ettevalmistused ja reeglina käisid teised tüdrukud pruudi juurde ja aitasid teda. Ühise abiga kaeti ka pulmalaudasid.

Igal juhul oli söögivalik üsna tagasihoidlik ning alles 19. sajandil oli see valik pisut rikkamaks muutunud. Iga pere tõi pulma oma toitu, aga vallalised seda ei teinud. Kui varem oli pulmakotis ainult leib, siis hiljem asendati seda erilise nisujahust valmistatud pulmaleivaga. Koos toiduga tarvitati ka õlut, viina ja muid jooke.

Pulmatseremoonia võtmeosaks oli varahommikune sõit pruudi juurde. Kuid tavaliselt peitis pruut väga korralikult ja teised pidid ta leidma.

Teiseks võtmeosaks oli ka pidulik tagasisõit peigmehe juurde.

Traditsiooniliseks pulmatsükli osaks oli pulmaööl noorpaaride pulmatseremoonia. Noorpaar ärkas hommikul üles laulude ja pillimängu helide kuuldes. Lõpuks üritasid külalised pulmakulud ühiselt katta. Enamik inimesi viibis ööd pruudimajas. Pulmad jätkusid lõbusalt. Lõpuks pakutati traditsioonilisi rahvuslikke lõpproogasid.

Millised pulmakombed on tänapäeval aktuaalsed?

Tänapäeval kantakse pidudes eesti rahvarõivaid harva. Peigmees kannab valget särki ja musta ülikonda. Pruudiriietuseks on reeglina valge kleit. Mõned inimesed kasutavad ka teisi keskaegses stiilis riietusi.

Kaasaegse eesti moodsa pulmatraditsiooni võtmeosaks on pulmapidu. Peamiselt tähistatakse pulmi pulmapeol kodus või eraldi valitud kohas. Pulma mälestamiseks lubatakse sageli pulmapaaride poolt spetsialiseerunud pulmafotograafil pulmapilte teha. Seda saab teha registreerimisel, pulmas või peol või avalikus kohas, ajaloomälestises või maalilises paigas.

Tavaliselt on pulmapeo oluliseks osaks pidulik laud koos söökide ja jookidega, kuid pulmade lõbustamiseks mängitakse ikka koos ja laulu lauldakse. Pulma võib korraldada pulmajuht või professionaalne peokorraldaja.